Toomas Vint

Kas kunstnik või kirjanik?

Kas Roheline Koletis maksab kätte?

Posted in Ühiskonnast 2 years, 2 months ago at 10:02 am.

Add a comment

Poliitikateater

Juba pikka aega on köitnud vaatemänguhuviliste meeli sotside sepitsetud postmodern etendus, mida võiks pealkirjastada „Püha Jüri võitlus Rohelise Koletisega“. Ent üsna veidrana tundub see, et käesolevas lavastuses aimame keskerakondliku režissööri domineerivat kätt, mis suudab etenduse käigus sundida tegelasi end tundmatuseni muutma ning kohati isegi mõistusevastast sebimist ohjatakse plaanikohase lõpplahenduseni. Pinget kruvitakse meisterlikult üles kuni viimase hetkeni – publik peab mitu tundi ootama, enne, kui lõpplahendus (ametikohad) avalikustatakse.

Esimesel hetkel tundub, sellega ongi etendus läbi saanud. Aplaus näib olevat ebaõiglaselt hõre, kuigi asjatundlikud kriitikud tunnustavad lavastust ja eelkõige ülistavad lavastajat, hõisates: see on eesti poliitikas uus tase! Kadetsejad küll vihjavad, et lavastaja oli endale kalli raha eest palganud kogenud assistente, kes erakordse vilumusega suutsid kõigest kümnekonna päevaga lagastada sotsiaaldemokraatide ausameelse näo. Nurjata sotside arvatava ühinemise rahvaerakonna edumeelsema osaga. Diskrediteerida rida seni austust pälvinud poliitikuid ja lõpetuseks muuta isegi etenduse pealkirja, kus sõna „võitlus“ asendatakse ilkumist esile kutsuva „kodustamise“ või „taltsutamisega“.

Nüüd on Püha Jüri alandatud ja põrmu tallatud. Kuid kas see ongi kõik? Äkki leiduks veel põnevaid võimalusi, eriti sellisel juhul, kui Rohelisel Koletise kollektiivsel südamel on endistest aegadest midagi kripeldamas? Kui lehitseda lindiskandaali järgset raamatut „Valguses ja varjus“ (1995), siis tundub, et seal üritatakse Jüri Pihli isikut kõikepidi pilbastada, aga nähtavate tulemusteta. Teatavasti on Eesti ühiskonnal igasuguse kompra suhtes kasvanud ninasarviku moodi paks nahk. Paiska pori, palju paiskad, aga mehed teevad kustumatu innuga karjääri edasi.

Ent. Sellel nädalal peaks Tallinna linna volikogu kinnitama abilinnapea kandidaadid. Mis siis saab, kui keegi volikogust teeb ettepaneku hääletada mitte nimekirja, vaid igat üht eraldi? Muide, volikogu keskfraktsiooni liikmetest ¾ ei ole eesti nimedega. Fraktsiooni koosolekul tutvustatakse neile arusaadavas keeles kandidaate, sealhulgas kunagist pronksiöö siseministrit, aga toonitatakse seejuures – nagu kunagi Euroopa Liitu astumise puhul –, et igaüks võiks täna oma südametunnistuse järgi hääletada.

  • Share/Save/Bookmark

Tags: , ,

No Replies

Feel free to leave a reply using the form below!


Leave a Reply