Yukio Mishima „Kuldne tempel“ eesti keeles 2009
Posted in Raamatutest 2 years, 3 months ago at 9:54 am. Add a comment
väärtuslik kirjandus
Kui tõlgitud lause mõjub ehedalt ja lugeja unustab sootuks, et loeb teksti, mis jõuab temani läbi vahendaja, siis peab sügavalt kummardades tunnustama tõlkijat. Kahtlemata on Margit Juurikas andekas, sest anda edasi jaapanlase eriliselt sensibiilset ümbrusetaju, pole just kõige kergem ülesanne. Aga see, kuivõrd paljut oskab Mishima ühte suhteliselt lühikesse lausesse mahutada, on vapustav: hakatuses esteetiline elamus, siis metafooriks teisendatud isiklik kogemus ja lõpuks neist mõlemast lähtuv üldistav nägemus. Mishima puhul pole esmane „millest“ kirjutada, oluliseks saab „kuidas“ ja seda väärtuslikku kvaliteeti suudab lugejale pakkuda ainult hea tõlge.
Mishima tahaks peategelase kaudu justkui mõtestada kollapsit, mis sündis Jaapanis pärast II Maailmasõda, aga ta ei esita üheselt mõistetavat metafoori – kõik paistab olevat keerulisem, kui nõrguke inimmõistus hõlmata suudab. Ja maailma toimumine ongi komplitseeritud… „Kuldset templit“ lugedes tundus mulle, et autorit kannustab ja samas piirab soov kuriteo eellugu väga täpselt kaardistada ning sundida romaani igat sõna kindlat eesmärki teenima. Aga siis vaatasin peeglisse: mind ennast kammitseb alatihti samasugune soov ja muiates lisasin oma kahtlused hoopis romaani vooruste hulka.
Kui asetada „Kuldne tempel“ tänase päeva konteksti, siis saame koolitulistaja täiusliku psühholoogilise portree. Paljud enesekesksed motiivid kattuvad. Ainuke vahe on selles, et kui tänapäeva koolitulistajale kirjutada juurde templisüütaja põhjendatult rikkalik vaimne maailm, muutuks meie aja „kangelase“ lugu hoobilt ebausutavaks või mõne lugeja jaoks isegi naeruväärseks.
Tags: koolitulistaja, Margit Juurikas, Yukio Mishima „Kuldne tempel
