Alessandro Baricco „See lugu“ eesti keeles 2009

kirjandusteos See oli vist August Künnapu, kes kunagi soovitas mul „Siidi“ lugeda. Lugenud raamatu läbi, olin veidi ehmunud, et ma ise polnud seda teksti end jaoks avastanud. Aga kes see kõike jõuab. Nüüd on „Siidist“ film tehtud, aga film ei paku peale liikuvate piltide mitte midagi rohkemat, mitte väikest osagi … Loe edasi

Andrei Ivanov „Minu taani onuke“ eesti keeles 2010

eneseiroonia Meie lugejat on selle aasta algus rõõmustanud kahe tugeva eestivene autori raamatutõlkega. P. I. Filimonov on kirjutanud naljakasnukra, sügavuti eksistentsiaalsete probleemidega tegeleva raamatu „Mitteeukleidilise geomeetria tsoon“. Autorile ei lähe eriti korda, mis sünnib argireaalsuses ja raamatus kajab vastu väga kummalises helistikus vene hing. Seevastu hoopis testlaadset kirjandust kirjutav Andrei … Loe edasi

Mihkel Raud Sinine on taevas 2010

korralik põnevusromaan Mihkel Raua esimene raamat oli kiiduväärne. Tavaliselt algaja autori järgmist raamatut varitseb „teise raamatu“ needus, kuid Raud on sellest prii. Ta on kirjanik geenide poolest ja ehk ka Jumala armust. Nii kaasakiskuvat, mahlakat ja mängulist teksti ei ole eesti kirjanduses seni tehtud. Isegi hulgaliselt sisse kirjutatud arvamusmõtted ei … Loe edasi

Lauri Sommer Kolm üksiklast 2010

valus raamat Kõigepealt kuulake „itku vanaisa matustel“, mis saadaval KAGO kodulehel, alles seejärel asuge lugema ja te rändate Setomaale, kus jälgite isepäise ravitseja Darja elukäike, mis mitut puhku käivad vastu küla enese käimistele. Misjärel pidage pausi ja kuulake Nick Drake’i laule, et uue tundega rännata sitaste seitsmekümnendate Inglismaale. Aega, mil … Loe edasi

Eesti kirjanik loeb eesti kirjandust

Kui teen kellegagi juttu mõnest hiljuti ilmunud eesti kirjaniku raamatust, saan tavaliselt vastuse: „Ma ei loe eesti kirjandust.“ Harva öeldakse ebalevalt, et pole jõudnud veel lugeda. Ja nii mõnigi kord kuuleb arrogantset arvamust, et seda või teist kodumaist autorit nimme ei loeta. Maailmas on välja kujunenud praktika, et rahvusriikide kodanikud … Loe edasi

Armin Kõomägi Pagejad 2009

kehv raamat Kõomäe esimene raamat oli hea, teine ei olnud. Mäletan sooja lootust-ootust, kui ma suvel hakkasin „Pagejaid“ lugema ja seda mõrumaitselist pettumust, kui raamatu kinni panin. Võtsin romaani uuesti kätte, kui kuulutati, et „Pagejad“ oli aasta proosateose nominendiks valitud. Kas ma ei suutnud tookord Suure Kirjanduse eriti peeneid nüansse … Loe edasi

P.I. Filimonov „Mitteeukleidilise geomeetria tsoon“ eesti keeles 2010

tähelepanu vääriv raamat Räägitakse, et üheksakümnendate keskpaiku dekonstrueerisid Pariisis isegi taksojuhid, rääkimata intellektuaalidest. Eestivene kirjanikul P. I. Filimonovil on  Aare Pilve poolt tõlgitud romaanis dekonstruktivistlik mõtlemine meetodiks ja ta ei unusta tekstis isegi Derrida nime meelde tuletada. Thomas Manni võlumäelikele dialoogidele üles ehitatud romaan matkib just vene haritlastele omast (erilist) … Loe edasi

Piret Bristol „Usuvaenlane“ 2009

vastuoluline raamat Piret Bristol on kirjutanud väga häid luuletusi ja ühe korraliku lühipalade kogumiku, aga romaanid ei ole pannud mind mütsi peast võtma (nagu Bulgakov oma „Teatriromaanis“ suurt tunnustust tähistas). Kui ma olin jutukogu „Usuvaenlane“ esimese jutustuse läbi lugenud, võtsin ma mütsi peast ja panin selle öökapile. Lugu vaimustas mind. … Loe edasi

Nirti „Ja anna meile andeks meie võlad…“ 2009

21. sajandi naturalism Esmalt tekkis pelutav mulje võsapetsilikust halastamatuse ja lolluse eksponeerimisest, kuid õige pea muutus tekst mihkelraualikuks karmiks avameelsuseks. Püüdsin loetut lahterdada: et siis säärane ongi tõsielusaadete ajastu kirjanduslik naturalism, – mida peatselt kinnitas ka autori otsese vihje Jakobsoni „Vaeste patuse alevile“. Romaani keelepruuk on tavatult räme, tõsi, olen … Loe edasi

Yukio Mishima „Kuldne tempel“ eesti keeles 2009

    väärtuslik kirjandus   Kui tõlgitud lause mõjub ehedalt ja lugeja unustab sootuks, et loeb teksti, mis jõuab temani läbi vahendaja, siis peab sügavalt kummardades tunnustama tõlkijat. Kahtlemata on Margit Juurikas andekas, sest anda edasi jaapanlase eriliselt sensibiilset ümbrusetaju, pole just kõige kergem ülesanne. Aga see, kuivõrd paljut oskab Mishima ühte … Loe edasi