viagra tablets for sale Some medications are appropriate to kill low libido from your life, and this can only be possible with the proper usage of such medicinal products. It minimizes the blood flow viagra tablets uk to the genital areas. Regrettably for levitra generika probe lots of men that’s just what it takes, to keep a healthy and normal sexual life. The product is an oral pill which is cialis 10 mg continue reading over here recommended for those people who want all natural ingredients and minutely selected some beneficial constituents to form the herbal hair loss Treatment product,Zulvera.
Viimasel ajal on õige sageli nurisetud, et Kultuuripealinn 2011 sisuks on pandud need kultuurisündmused, mis nii-kui-nii aset leiaksid ja midagi uut ning huvitavat justkui neile ei lisandukski. Kui lugupeetud president Toomas Henrik Ilves toonitas, et: „ …Tallinnas peab saama merd tunda, näha ja vajadusel ka katsuda, sest see on linna omapära ja ajalugu, meie maa ja riigi omapära ja ajalugu…“ sündis Aili Vindil idee teha kunstinäitus „Meri keset linna“ mis seostuks Kultuuripealinn 2011 Tallinna Merepäevadega. See oleks nagu merepäevade kunstikultuuriline väljund Tallinna Kunstihoone näituse näol, kus meri läheb linna keskele ja peatub seal. Põnev oleks esile tuua, kuidas meie meri on kunstnikke inspireerinud ja olnud neile oluliseks aineks läbi sajandite.
Juba ette vaimustudes võib silmade ette manada, milliseid võrratuid kunstilisi kooslusi pakuvad Ando Kesküla triptühhon „Tallina sadam lõpetamata meremaaliga“ ja Bogoljubovi „Tallinna sadam“ ja Richard Sagritsa „Tallinna Kalasadam“ või siis näiteks Erik Haameri „Kalarannas“ ja Alexander Georg Schlateri „Vaade Tallinnale Kadriorust“.
Näitusel saaks eksponeerida balti-sakslaste, venelaste ja meie endi kunstnike Konrad Mäe, Nikolai Triigi, Laikmaa, Uutmaa, Elkeni, Terri, Tammiku, Palmi, Jaanuse, Võerahansu, Pääsukese, Kõksi, Põldroosi, Sarapuu, Uno Roosvaldi, Olev Mikiveri, Jaak Adamsoni ning paljude teiste suurepäraseid püsiväärtusega meretemaatilisi maale. Ekspositsiooni võiksid ilmestada merehääled, või isegi mereteemaline luulekava (Tuglase „Meri“ ja muud sarnast.)
Kunstihoone tagumises saalis aga näitaks meie pühendunud meremaalija (kas tõesti eesti kunstiloos viimane?) Aili Vint oma hiljuti valminud meremaale pealkirja all „Siin lõpeb meri – Alessandro Baricco“ (parafraas Baricco romaanile „Meri“ , kus teadlane sooritab lõputuid mõõtmisi, et saada vastust teda painavale küsimusele)). See oleks veidi nukker ja sümboolne puänt näitusele, millist eesti kunstipoliitika ei soosi ja eks marinismgi paistab kaasaegse kunsti kontekstis paraja hullumeelsusena.
Küllap sellisel näitusel oleks kunstisaalid tulvil tänulikku publikut, ning just „Meri keset linna“ jääks meelde paljudele väliskülalistele ja nad räägiksid sellest kui ühes Kultuuripealinn 2011 tähtsündmusest.
Kuid sellist näitust ei sünni Tallinnas – meie kultuuripealinnas.