2007
ROMAAN, TOOMAS VINT
Helger Tepneri triloogia kolmas raamat. Õhtust hommikuni kestev peadpööritav sündmustik leiab aset ajal enne majanduskriisi. Peategelane – kolmekümnendates aastates valgekrae – korjab maanteekraavist üles teadvusetu naise. Algab veider manipulatsioonideahel, kus peategelane muutub kummalise abielupaari mängukanniks. Saame teada, milline on Helger Tepneri ja Eesti nägu käesoleval aastatuhandel.
If it doesn’t work, visit any cialis generic mastercard consultant to get right drugs. It helps to increase strength and stamina brand viagra in men quite naturally. People might suggest you up with so many other erection pills offered by other companies is that these drugs don’t have a lasting levitra sale http://appalachianmagazine.com/author/appalachianmagazine/page/26/ effect as they fail to cure an ailment from the roots. With this purchasing viagra success, the firm is at the verge of huge expansion and markets its product worldwide.
Tõnu Kaalep: Muidugi on see klassikaline Toomas Vint, midagi, mis võib näha välja nagu firmastiil või “tuntud headus”. Masohhistliku eneseparodeerijana keerab autor hooti isegi oma vindi üle, sundides tegelasi tantsima Mozarti saatel või haakides neid takkajärgi muul moel oma varasemate romaanide lugudega; ja me ei tea, kas see koos “Kojamehe naise” ja “Topeltvalgusega” on päriselt lõpetatud triloogia või jätkub tetra- või pentaloogiana… ja kas see on üldse tähtis.Tähtis on see, et see hämaraksjääv lugu – me saame ühest siinkohal olulisest, raamatut alustavast ja lõpetavast Joel Sanga luuletusest ka tegelikult paremini aru kui sellest, mis siis ikkagi pintsaklipslasega tema vanemate maakodus tegelikult juhtus ja kes ikkagi olid mäluaugus naine ja tema nõukaaegne mees – on Vindi hullu perfektsionismi veenev näide.
Et see on meeleheitlikult tempokas show, kus tavalise vintliku atmosfääritundlikkuse juurde on lisandunud filmilik kiirus ja täpsus. Mida varem küll polnud. Ka mu kunagine lemmikraamat “Suur isane kala akvaariumis” oli ilus, aga väga aeglane. Aga siin raamatus on sees üks peidetud film, pärisfilm, kiirus, pöörane toomasvindi-action-film, mille stsenaariumi ma tahaks kirjutada, kui lubataks. Kogu lugu ahistamisest, vaimsest vägivallast, nõukapainajaist, lapsepõlvekompleksidest, arnoldrüütellikkusest, seksuaalperverssustest, igatsustest, unistustest. Miski, mis on nii kinni meie praeguses ikka lohisevalt postsovetlikus ajas, aga ehk tähendab ka enamat. Palju, palju enamat. Miski, mis toimub just nagu reaalajas, põneva ja painajalikuna.
Eesti Keele Sihtasutus 2007, 196 lk, kujundanud Tiiu Allikvee
