hea kino
Tõepoolest, Julio Medemi film oli nii pildiliselt kui ka loo jutustamise poolest sõna otseses mõttes kino. Vaatasin seda vana (ikkagi 2001) filmi peamiselt Paz Vega tõttu, kes jättis üllatuslikult tugeva mulje õigete mõtete filmis „10 Items or Less” (2006). Ega Paz Vega Luciana eriti ei hiilanud, kuid mind köitis filmi struktuur, mis püüdis kirjutamise olemust nähtavaks muuta. Umbes sama asjaga tegelesin oma romaanis „Üüriline“, kuid Julio Medem läks kaugemale – muutis loomingu tegelikkuseks ja lasi seejärel loomingul topeldatuna mõjutada tegelikkust. Tulemuseks oli küllaltki mõjuv vaatemäng, kus tegelikkus märkamatult haihtus ja kujutelm sai paiguti reaalsusest reaalsemaks.